Konverentsitõlke suhtes kehtivad normid ja standardid
Õigusaktid, millega sätestatakse mitmekeelsus rahvusvaheliste organisatsioonides
ELi ja selle institutsioonide mitmekeelsus on tagatud nõukogu määrusega 1/58. Artiklis 1 on sätestatud, et ELi ametlikud keeled on liikmesriikide keeled.
Keelelise mitmekesisuse austamine, nagu ka üksikisiku austamine ja avatus teiste kultuuride suhtes on ELi põhiväärtused. See on inkorporeeritud Euroopa Liidu lepingu preambulisse, kus on kirjas: „saades innustust Euroopa kultuurilisest, religioossest ja humanistlikust pärandist [...], kinnitades oma ustavust vabaduse ja demokraatia põhimõtetele, inimõiguste [...] austamist“. Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on pööratud suurt tähelepanu inimõiguste austamisele ja mittediskrimineerimisele ning artiklis 3 on sätestatud, et EL austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.
Aastal 2000 vastu võetud ELi põhiõiguste harta, mille Lissaboni leping muutis õiguslikult siduvaks, keelab diskrimineerimise keele alusel (artikkel 21) ja kohustab ELi austama keelelist mitmekesisust (artikkel 22).
Kui ELil on 24 ametlikku keelt, siis ÜROs on kuus töökeelt – araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania keel (lisateavet ÜRO mitmekeelsuspoliitika kohta).
IAMLADP (keelekorraldust, dokumenteerimist ja publitseerimist käsitlev rahvusvaheline aastakoosolek) on konverentsi- ja keeleteenuste osutajaid värbavate rahvusvaheliste organisatsioonide juhtide foorum ja võrgustik, mis on kokku kutsutud ÜRO egiidi all, kuid hõlmab ka ELi institutsioone.
Ka IAMLADP organisatsioonid on vastu võtnud mitmekeelsust käsitleva dokumendi – Viini avalduse.
Autoriõigus
Konverentsitõlkide salvestatud ja säilitatud esitus on kaitstud autoriõigust ja intellektuaalomandi kaitset käsitlevate rahvusvahelise õiguse aktidega. Berni konventsioon kaitseb autorite, sealhulgas tõlkijate huve, käsitades tõlkeid originaalteostena. Kui suuline tõlge talletatakse materiaalses vormis, käsitatakse seda Berni konventsiooni kohaselt tõlkena ja selle autori suhtes kehtivad konventsioonis sätestatud ainuõigused (allikas: AIIC).
ELi institutsioonide heaks töötavate töötajate ja vabakutseliste tõlkide õigused esitusele kuuluvad personalieeskirjade artikli 18 kohaselt ELile.
Vastutuse välistamine
Kui suuline tõlge salvestatakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks või seda levitatakse, peavad ELi institutsioonid lisama vastutuse välistamise klausli. Selles klauslis tuleb märkida, et tõlke eesmärk on hõlbustada suhtlemist ja seda ei saa käsitleda arutelude autentse reprodutseerimisena.
Standardid rahvusvahelistes organisatsioonides
Rahvusvahelistel organisatsioonidel on ranged akrediteerimismenetlused nii koosseisuliste kui ka vabakutseliste suuliste tõlkide jaoks. Nii tagatakse suulise tõlke kvaliteet.
Suulise tõlke peadirektoraadil on oma koosseisuliste suuliste tõlkide jaoks leping, milles on kehtestatud töötingimused. Vabakutseliste suuliste tõlkide jaoks on eraldi leping (kokkulepe).
Suulise tõlke peadirektoraadi kutsestandardid ja -eetika hõlmavad mitmeid aspekte, millest mõnda on kirjeldatud allpool.
Meeskonnatöö
Tõlk töötab individuaalselt, kuid tema töö kvaliteet sõltub kõigi meeskonna liikmete panusest kollektiivselt. See kehtib nii väikeste tõlkekabiini jagavate meeskondade kui ka suuremate, koosolekul koos töötavate meeskondade kohta. Tõlgid peaksid oma kolleege, ülemusi ja kliente alati kohtlema austuse ja lugupidamisega. Austus tähendab mitte ainult austust inimese, vaid ka tema aja ja ruumi vastu.
Kolleegide abistamine on äärmiselt oluline ja see on tõlkide oluline oskus. Nad peavad täpselt teadma, millal ja millist abi pakkuda. Nad ei tohiks oma kolleegidele abi peale suruda ega solvuda, kui abist keeldutakse. Võib piisata lihtsalt teadmisest, et abi on käepärast. Samuti on kasulik, kui tõlgid annaksid kolleegidele teada, millist abi nad soovivad saada, eriti kui nad tunnevad, et nad ei saa seda piisavalt.
Koosolekute ettevalmistamine
Tõlkide üks peamisi ülesandeid on valmistada põhjalikult ja süstemaatiliselt ette kõik koosolekud, mida nad on tõlkima määratud. Mida paremini nad teemat, tausta ja terminoloogia valdavad, seda kvaliteetsem on tõlge. Põhjalikul ettevalmistamisel ja kvaliteetse suulise tõlke pakkumisel on heaks abimeheks tehisintellektivahendid, mida võib kasutada kooskõlas suulise tõlke peadirektoraadi suunistega tõlkidele tehisintellekti kasutamise kohta. Kuna koosolekud on järjest spetsiifilisemad ja tehniliselt keerukamad, võivad digioskused ja tehisintellektivahendid aidata kiirendada koosolekuteks valmistumist ja hoida suulise tõlke peadirektoraadi head mainet.
Konfidentsiaalsus
Kõikide enne koosolekut elektrooniliselt saadetavate või tõlkekabiinides kättesaadavaks tehtavate paberkandjal dokumentidega tuleb hoolikalt ümber käia, isegi kui need on juba varem avaldatud. See tähendab, et füüsilisi koopiaid ei tohi jätta väljapoole tõlkekabiini või elektroonilisi versioone jagada väljaspool turvalisi ELi võrgustikke, ning hoiduda tuleb tundlike koosolekute arutamisest väljaspool töökohta. Lisaks peaksid tõlgid hoiduma dokumentide ebavajalikust paljundamisest või levitamisest ja järgima teadmisvajaduse põhimõtet. Samuti peavad nad pärast koosolekut salastatud dokumendid hävitama.
Vaadake videot professionaalse käitumise kohta tõlkekabiinis.
Väljaspool ELi institutsioone peetakse rahvusvahelist konverentsitõlkide liitu (AIIC) professionaalse kvaliteedi ja standardite tagajaks. AIIC liikmeks võib saada vastastikuse hindamise kaudu või olemasoleva liikme ettepanekul. AIIC liikmed kohustuvad järgima rangeid kutsealaseid tegevusjuhiseid.
ISO standardid suulise tõlke kohta
Suulise tõlke peadirektoraat osaleb korrapäraselt suulise tõlkega seotud ISO standardite väljatöötamises. Ta osaleb ISO koosolekutel eristaatusega. See tähendab, et ta saab väljendada oma seisukohta koosolekutel ja mõjutada tulemusi ekspertidena, kuid tal ei ole hääleõigust, sest hääletada saavad ainult riikide riiklike komiteede liikmed.
Üldine ISO standard, milles on määratud kindlaks suulise tõlke teenuste osutamise põhinõuded, on ISO 18841: suulise tõlke teenused – üldised nõuded ja soovitused. Konkreetselt konverentsitõlkele viitav standard on ISO 23155.
Suulise tõlke peadirektoraat järgib alati ISO standardeid, kuigi Euroopa institutsioonide puhul sertifitseerimist ei toimu.
Tehnilised standardid
Suulise tõlke peadirektoraat aitab ka kaasa uusimate tehnilisi standardite (sealhulgas ISO standardid) väljatöötamisele ja peab neid järgima.