Arvutid ja tahvelarvutid
Suulised tõlgid on juba aastaid kasutanud sülearvuteid, sealhulgas ka tõlkekabiinides, kuna neid on võimalik kaasas kanda ning need on kerged, ent samas ka võimsad. Nende vahendusel saavad suulised tõlgid juurdepääsu dokumentidele, paigaldatud tarkvarale (sealhulgas sõnaraamatutele ja muudele abivahenditele), ning loomulikult ka internetile, mis võimaldab internetist teavet leida ja seda kiiresti vahetada.
Viimastel aastatel on suulised tõlgid hakanud kasutama ka tahvelarvuteid. Nende eelised suuliste tõlkide jaoks on ilmsed: tahvelarvutid on väikesed ja kerged ning need ei võta kotis ega kabiinis nii palju ruumi. Tahvelarvutid ei tekita müra (teada-tuntud probleem traditsiooniliste sülearvutite puhul), kuna neil puudub ventilaator ja sisseehitatud klaviatuur. Ka on need tõeliselt mobiilsed seadmed tänu nende aku kestvusele.
Tahvelarvutid on suulistele tõlkidele väga vajalikud nii tõlkekabiinis kui ka väljaspool. Kokkuvõttes
on need teabe haldamisel väga usaldusväärsed töövahendid.
Töövahendite väljatöötamine ja arendamine
Kuna suuline tõlge on nišivaldkond, on suulised tõlgid osalenud ise oma IT-vahendite väljatöötamises ja/või arendamises, eelkõige sõnastike haldamise valdkonnas. See on mõistetav: kuigi tarkvaraettevõtted pakuvad tõlkijatele ja terminoloogidele kvaliteetseid teenuseid, ei olnud spetsiaalselt suulistele tõlkidele sobivaid töövahendeid enne, kui viimased hakkasid ise programmeerijatega koostööd tegema, et välja töötada vajalikud vahendid ja kohandada neid vastavalt suulise tõlke vajadustele. Nüüd on olemas erinevaid tarkvararakendusi, mis keskenduvad suulise tõlke töö erinevatele aspektidele, alates ettevalmistusest ja töö käigus kiire teabe leidmisest kuni tipptasemel tehnoloogialahenduste leidmiseni (nt kõne tuvastus ja termini leidmine). Mõned neist rakendustest keskenduvad sotsiaalsetele ja koostööalastele aspektidele.
Samuti osalevad suulised tõlgid mitmete selliste kaubanduslike
kaugtõlkeplatvormide arendamisega seotud töös, mis keskenduvad jällegi mitmekeelse suhtluse eri aspektidele internetis.
Uus tehnoloogia, uued võimalused
Uue tehnoloogia kasutuselevõtt on endaga kaasa toonud uued suulise tõlke vormid, nt sünkroon-järeltõlge. Selle uue hübriidtõlkevormi arendas arvatavasti esimesena 1990ndatel välja suulise tõlke peadirektoraadi (SCIC) tõlk Michele Ferrari. Esimest korda kasutas ta seda tõlkevormi elektronmärkmiku vahendusel toonase voliniku Neil Kinnocki pressikonverentsil Itaalias. See toimib nii, et tõlk salvestab kõne (kasutades mobiilset seadet või audiopõhist „smart peni“), tehes samal ajal vaid üksikuid märkmeid, nt arvude või nimede kohta. Kui käes on suulise tõlgi kord, kuulab ta salvestust ja esitab sisuliselt sünkroontõlke. Sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast võib tõlk edasi kerida või aeglustada neid salvestuse osi, mis on ülearused või eriti keerulised. See mitmete suuliste tõlkide poolt aktiivselt edasi arendatud, õpitud ja uuritud tehnika näib sobivat olukordades, mille puhul on eriti oluline edasi anda eriti täpset ja täielikku teavet.
Hiljuti on võetud kasutusele veel üks hübriidvorm „Consecutiva a la vista“ („Sight-Consec“). Ka see tehnika hõlmab märkmete tegemist ja kõne salvestamist. Salvestus saadetakse samaaegselt kõnetuvastussüsteemi, mis võimaldab tõlgil seda kasutada järeltõlkeks või otse lehelt tõlkimiseks.
Suulise tõlke koolitused
Ka suuliste tõlkide koolitamisel on kasutusele võetud tehnoloogia. Kõige olulisemaks arenguks võib pidada veebipõhiseid kõnepanku. Suulise tõlke peadirektoraadi algatused (nt kõnede arhiiv) või mitmesugused veebipõhised videokanalid pakuvad materjale nii klassis kasutamiseks kui ka iseõppimiseks.
Muud suulise tõlke algatused põhinevad kõnepankadel, mille abil luuakse näiteks veebipõhiseid kogukondi, mille raames spetsialistid ja üliõpilased saavad anda ning saada tagasisidet. Praktikakogukonnad (nii veebipõhised kui -välised) pakuvad koolitajatele-erialaekspertidele üha suuremat huvi.
Samuti kasutatakse koolitamiseks või isegi õpetajate kohalviibimise asendamiseks videokonverentsidel põhinevaid lahendusi (nn põimõpe). Ühel juhul toimub konverentsitõlke magistriprogrammi kogu esimese aasta õpe veebikeskkonnas.
„Täiendatud suuline tõlk“
Digitaliseerimise peamine eesmärk on kindlasti aidata suulistel tõlkidel keskenduda suulisele tõlkele, mitte otsida tõlkekabiinis töötamise ajal teavet.
Tõlkekabiinis tehtavat keerukat tööd on võimalik lihtsustada kolmest komponendist koosneva kombinatsiooni abil:
- kõnetuvastus võimaldab muuta osalejate kõned tekstiks (või üleskirjutuseks) originaalkeeles; kui soovite ühineda seda teemat käsitleva kogukonnaga, klõpsake siin.
- Järgmiseks töödeldakse üleskirjutust, et teha kindlaks terminid, arvud ja nimelised üksused algkeeles, kasutades terminoloogia tuvastamise vahendeid.
- Vasted tõlkija aktiivses keeles saadakse kas sõnastikest või tõlgitakse käigupealt.