Järeltõlge

Mis on järeltõlge?

Järeltõlge on suulise tõlke liik, mille puhul kõneleja peab kõne (või ütleb paar lauset), tõlk aga teeb samal ajal märkmeid. Seejärel kordab tõlk publikule teises keeles seda, mida kõneleja ütles.

Tavaliselt seisab või istub tõlk kõneleja lähedal, kasutab märkmete tegemiseks paberit ja pliiatsit ning räägib mikrofoni (kui see on olemas) pärast seda, kui kõneleja on lõpetanud ja kui on tõlgi kord rääkida. Kuigi järeltõlkeks on olemas erinevad tehnoloogilised lahendused, peab neid kasutav tõlk siiski olema omandanud allpool kirjeldatud oskused, olles samal ajal ka kasutatava töövahendi oskuslik kasutaja.

Teatavates olukordades (nt pikemad põhisõnavõtud) võib kasutada ka bidule’i (kaasaskantav tõlkeseade ilma kabiinita).

Põhioskused

Selleks et olla hea järeltõlk, peate olema suuteline:

1. väga tähelepanelikult kuulama, analüüsides, mida kõneleja ütleb;
2. tegema märkmeid, mis on kõne taasesitamisel pidepunktideks;
3. seejärel aga kõne oma sihtkeeles esitama nii, nagu oleksite teie ise rääkija.

Kõigi nende kolme oskuse puhul on lisaks passiivse/võõrkeele mõistmisele vaja ka muid eri oskusi.

Kuulama

Esmalt peab suuline tõlk õppima aktiivset kuulamist. See võib tunduda lihtne, kuid tõlgid kuulavad teisi inimesi teistmoodi, sest kuulamise eesmärk on erinev (sarnaselt psühhoanalüütikule, kes kuulab inimesi teisiti). Tõlgid ei kuula selleks, et vestlusele reageerida või sellega ühineda, nad kuulavad, et öeldut meelde jätta ning seda seejärel teises keeles täpselt ja usaldusväärselt taasesitada (psühhoanalüütikud kuulavad selleks, et saada aimu oma patsiendi vaimse seisundi kohta).

Selle erilise oskuse omandamiseks õpetatakse tõlkidele kõigepealt seda, kuidas kõne märkmeid tegemata taasesitada. Kõnede arhiivis on näiteid kõnedest, mida saab sel eesmärgil kasutada põhi- ja algkategooriate puhul. Alles siis, kui see on selge, saavad tõlgid hakata õppima märkmete tegemist.

Analüüsima

Märkmete tegemine on osa analüüsi teisest etapist. Selleks peab tõlk olema suuteline teavet prioriseerima, eristama esmast ja teisest teavet ning selgelt kirjutama üles, kes mida ütles, millal midagi toimus, esineja seisukoha jne (kes, mis, kus, millal).

Taasesitama

Kolmas ja viimane etapp on öeldu taasesitamine, mis nõuab erinevaid oskusi. Nende hulka kuulub oskus kasutada lühiajalist mälu, saada oma märkmetest aru ja rääkida kaasahaaraval viisil. Selle etapi oluline osa on ka oskus stressiga toime tulla ja hääle kontrollimine.

Järeltõlge eeldab eri oskuste omandamist. Kuigi rohkem kui ühe keele rääkimine on väga oluline, on see vaid üks osa tööst. Konverentsitõlke kursusi pakuvad paljud ülikoolid.

SCICtraini videoleheküljel on järeltõlkele pühendatud terve peatükk. ORCITi veebisaidil on järeltõlkemoodulid, samuti leiab sellelt platvormilt mõned suulise tõlke peadirektoraadi koolitusmaterjalid.

Üksikasjalikuma teabe saamiseks võite tutvuda paljude järeltõlget käsitlevate raamatutega, sealhulgas nendega, mis käsitlevad eelkõige märkmete tegemist. Nende raamatute pealkirjad ja täiendavad kasulikud materjalid leiate meie raamatute ja e-raamatute ning artiklite ja ajakirjade lehekülgedelt.