Oma toetussüsteemi kaudu saab suulise tõlke peadirektoraat rahastada teadusprojekte. Lisateavet toetuste kohta leiate asjaomaselt leheküljelt
Automaatne kõnetuvastus
Suulise tõlke peadirektoraat, Genti ülikool ja Johannes Gutenbergi ülikool Mainzis viisid läbi teadusprojekti, et hinnata automaatse kõnetuvastustehnoloogia võimalikke eeliseid tõlkekabiinis. Seda teadusprojekti kaasrahastas suulise tõlke peadirektoraat kava „Toetused meetmetele, millega toetatakse koolitusi konverentsitõlke valdkonnas“ raames. Projekt käivitus septembris 2020 ja lõppes augustis 2021.
Selles osalesid järgmised teadlased: Bart Defrancq, Genti ülikooli suuliste tõlkide väljaõppe osakonna juhataja ning Claudio Fantinuoli (Johannes Gutenbergi ülikool Mainzis), InterpretBanki asutaja. Helena Snoeck (Genti ülikool) oli projekti teadusassistent.
Teadlased korraldasid suulise tõlke peadirektoraadi kutseliste tõlkide seas küsitluse, et saada teada, kuidas nad saaksid lihtsustada tõlkide tööd ja töötada välja neile vajalikud vahendid. Järgmise sammuna palusid nad suulise tõlke peadirektoraadi suulistel tõlkidel katsetada seda lahendust suulise tõlke keskkonnas.
Kuidas saab automaatne kõnetuvastus suulisi tõlke aidata?
Automaatne kõnetuvastus saab edukalt toimida tugisüsteemina tõlkeabiinis olevate suuliste tõlkide jaoks. Automaatne kõnetuvastussüsteem kogub teavet kõneleja kõnest, et hõlbustada suuliste tõlkide tööd. „Kui inimestel esineb nõrkusi, siis masinad on üldjuhul märkimisväärselt tugevad ning vastupidi“, märkis Bart Defrancq.
Süsteem kuvab kõneleja poolt nimetatud numbrid, nimed ja terminoloogia. Kasutatav terminoloogia pärineb üritusele eriomasest andmebaasist, mis võimaldab suulistel tõlkidel saada kasu organisatsiooni aastatepikkusest kogemusest muude konverentside ja kohtumiste raames.
On oluline on rõhutada, et kogu kõneleja teksti ei kuvata, kuna see tekitaks täiendava kognitiivse koormuse. Nn tehisabimehe eesmärk on pakkuda suulistele tõlkidele abi konkreetsetes valdkondades. „Suulised tõlgid saavad süsteemi kasutada nagu oma kabiinipartnerit,“ märkis Claudio Fantinuoli, „ja konsulteerida sellega alati, kui on vaja abi.“
Kuidas toimus süsteemi katsetamine?
Varasem teadlaste eksperiment suulise tõlke üliõpilastega andis paljulubavaid tulemusi. Automaatne kõnetuvastus parandab üldist tulemuslikkust peaaegu kõiginumbritüüpide puhul. Katse näitas, et süsteem esitab numbrid muljetavaldava täpsusega (95%). Teadlased soovisid kontrollida neid tulemusi suulise tõlke peadirektoraadi kutseliste suuliste tõlkide abil, et tagada süsteemi kasutavate isikute parim võimalik kogemus.
Katses osales kakskümmend vabatahtlikku suulist tõlki. Kümme tõlki Hollandi tõlkekabiinist ja ülejäänud kümme Hispaania tõlkekabiinist. Idee seisnes katse läbiviimises romaani ja germaani keeles, kuna neis kahes keeleperes esineb erinevusi arvude moodustamises (võrrelda näiteks „treinta y dos“ (hispaania keeles) ja „tweeëndertig“ (hollandi keeles)).
Katsete käigus tõlkisid suulised tõlgid nelja lühikõnet (viis minutit kõne kohta ja kaks minutit iga kõne vahel, st kokku 30 minutit) kõnetuvastuslahenduse abil oma keelde. Selle katse jaoks salvestasid vabatahtlikud katses osalejad oma tõlked, kasutades suulise tõlke peadirektoraadi kõnede arhiivi ja platvormi pakutavat salvestustarkvara SCICrec. SCICrec annab võimaluse lisada ühte faili kaks audioteed, mis võimaldas teadlaste rühmal suuliste tõlkide tööd võrrelda.
Esmamulje
Carmen Gomez von Styp Rekowski Hispaania tõlkekabiinist osales neis katsetes, kuna tal oli huvi proovida midagi uut, mis võiks aidata jõuda lahenduseni, mis aitab suulisi tõlke nende igapäevatöös. „Automaatne kabiinipartnerist võiks kabiinis kasu olla eeldusel, et süsteemi tulemused on usaldusväärsed“, märkis ta. „Ma leian, et see vahend on väga kasulik. See ei asenda kabiinipartnerit, kuid sellel võib olla lisandväärtus.
Vahendist on kabiinis abi, kuigi see suurendab kättesaadava teabe hulka, mida tõlgid peavad reaalajas töötlema. Sellele on nii plusse kui miinuseid. Kabiinis peame töötlema palju teavet erinevatest allikatest ning ei ole lihtne pöörata tähelepanu lisaks veel ühele vahendile, mida me varem ei ole kasutanud. Mõnikord peame teavet otsima internetist, kuna ei saa piisavat teavet koosolekudokumendist. Kui kõnetuvastusvahend on usaldusväärne, kasutajasõbralik ja käepärane, on sellest suur abi.“
Lingid
Katse kohta võite leida ajakohastatud ja lisateavet Genti ülikooli veebilehelt.