Suulise tõlke koolitused
Ka suuliste tõlkide koolitamisel on kasutusele võetud tehnoloogia. Kõige olulisemaks arenguks võib pidada veebipõhiseid kõnepanku. Suulise tõlke peadirektoraadi algatused (nt kõnede arhiiv) või mitmesugused veebipõhised videokanalid pakuvad materjale nii klassis kasutamiseks kui ka iseõppimiseks.
Kõnede arhiiv
Muud suulise tõlke algatused põhinevad kõnepankadel, mille abil luuakse näiteks veebipõhiseid kogukondi, mille raames spetsialistid ja üliõpilased saavad anda ning saada tagasisidet. Praktikakogukonnad (nii veebipõhised kui -välised) pakuvad koolitajatele-erialaekspertidele üha suuremat huvi.
Koolitamiseks või isegi õpetajate kohalviibimise asendamiseks kasutatakse videokonverentsidel põhinevaid lahendusi (nn põimõpe). Ühel juhul toimub konverentsitõlke magistriprogrammi kogu esimese aasta õpe veebikeskkonnas. COVID-19 kriisiga on veebiõpe võetud laialdaselt kasutusele paljudes ülikoolides. Mitmed suulise tõlke teadmuskeskuse kogukonnad tegelevad nende küsimustega.
Suulise tõlke peadirektoraat on veelgi laiendanud oma veebipõhiseid õppevõimalusi ning SCICtrainis on saadaval mitmeid salvestatud näidiskonverentse.
Tahvelarvutite kasutamine suuliste tõlkide koolitamisel
Miks tahvelarvutid?
Tahvelarvutid on suulistele tõlkidele suurepäraseks abimeheks paljudel põhjustel. Esiteks on need väikesed, kerged ja võtavad kotis või kabiinis väga vähe ruumi. Samuti on need vaiksed, kuna neil ei ole mürarikkaid ventilaatoreid. Ning nende aku kestab tavaliselt terve päeva. Lisaks on olemas palju rakendusi erinevaks otstarbeks. Omal moel on tahvelarvuti suurem versioon nutitelefonist – mobiilseadmest, mida peaaegu kõik üliõpilased tänapäeval kasutavad. (Tegelikult toimivad paljud selles tekstis mainitud funktsioonid suurepäraselt ka nutitelefonis).
Kasutuselevõtt
Tahvelarvuteid kasutatakse suulise tõlke koolituste puhul peamiselt kahel moel: BYOD („bring your own device“ ehk oma seadme kaasavõtmine) või ülikooli poolt antavad seadmed. Mõlema puhul esineb nii eeliseid kui ka puudusi.
BYOD-mudeli puhul kasutavad üliõpilased oma tahvelarvutit, mida nad tõenäoliselt hästi tunnevad. Teisest küljest peavad õpetajad ja ülikoolitöötajad arvestama erinevate seadmete eri operatsioonisüsteemide erinevate versioonidega.
Kui ülikoolid või koolitajad varustavad oma üliõpilasi tahvelarvutitega, saavad kõik tõenäoliselt sama tootja sama mudeli, muutes selle kasutamise lihtsamaks ja tõhusamaks. Üliõpilased saavad seadme kas enda valdusse kogu koolituse vältel kasutamiseks („üks-ühele kasutuselevõtt“) või saavad nad seda kasutada vaid klassiruumis. Ka siin on mõlema mudeli puhul nii eeliseid kui puudusi.
Üldised kaalutlused
Enne kui käsitleme tahvelarvutite kasutamise spetsiifikat suuliste tõlkide koolitamisel, vaatleme mõningaid üldisi aspekte. Selleks et tahvelarvuti potentsiaali täiel määral ära kasutada, peaks see olema täielikult laetud ja tarkvara peaks olema ajakohastatud. Ka atribuudid nagu puutepliiats või klaviatuur peavad olema täielikult laetud ja töökorras. Sagedase kasutamise puhul on soovitav kasutada tahvelarvuti kaitsmiseks spetsiaalset kotti.
Kaasaegsete seadmete kasulikkus sõltub suurel määral heast internetiühendusest. Kuna kõigil tahvelarvutitel on WiFi-ühenduvus, on neid lihtne ülikoolivõrku ühendada. Sellega seoses peaksid õpilased tundma interneti põhialuseid ning teadma, kuidas internetist teavet otsida ning neil peaks olema mõningane arusaam digitaalsest turvalisusest ja ohutusest, sealhulgas eraelu puutumatusest ja isikuandmete kaitsest. (Selleteemalisi koolitusi võivad pakkuda muud ülikooli osakonnad või kesksed IT-talitused).
Tahvelarvuti kasutamisel klassiruumis või ülesannete täitmisel peaksid teavitused olema välja lülitatud (nn mitte segada režiim), et vältida tähelepanu hajumist.
Väga oluline on andmete turvalisuse tagamine. Suulised tõlgid on seotud konfidentsiaalsusega ja nad peavad tagama, et neile usaldatud koosolekudokumendid ei satuks valedesse kätesse. Seega olge dokumentide salvestamisel ettevaatlik ja veenduge, et teie kasutatavad rakendused järgivad konfidentsiaalsusnõudeid. Näiteks: dokumendi skaneerimisel ja tekstituvastuse kasutamisel võib teave sattuda internetti ning kasutaja ei pruugi sellest isegi teadlik olla.
Tahvelarvuti kasutamise keelepõhised aspektid
Suurepärane viis alustada tahvelarvutite kasutamist suulises tõlkes on lihtsalt seadistuste kohandamine vastavalt isiklikule eelistusele. See võib hõlmata seadme keele vahetamist keelde, mida üliõpilane hetkel õpib, et suurendada kokkupuudet, viitesõnaraamatute seadistamist (kui operatsioonisüsteem seda toetab), üliõpilase töökeelte lisamist sisendklaviatuurideks, et hõlbustada tekstisisestust või lisafunktsioonide tundmaõppimist, et osata seadet paremini kasutada (nt seadistuste kohandamine puutepliiatsi puhul või žestide ja sõrmlibistamise kasutamise kohta õppimine, et seadet kiiremini kasutada).
Tootlikkus ja teabevahetus
Tahvelarvuteid saab hõlpsasti kasutada igapäevaste ülesannete täitmiseks: e-kirjade lugemine ja kirjutamine, märkmete tegemine klassis, teabe otsimine internetis või kaugõppe puhul videokõnedes osalemine. Ülikoolis on neid isegi lihtsam kaasas kanda kui kaasaegseid sülearvuteid ning neid saab kiiresti ja lihtsalt muuta nn digitaalseks märkmikuks.
Keeleõpe ja üldine suulise tõlke koolitus
Lisaks mitmesugustele viiterakendustele ja -sõnaraamatutele pakuvad tahvelarvutid oma veebilehitseja kaudu juurdepääsu suuremale osale veebimaterjalidest. Terviklikud rakendused töötavad üldjuhul isegi juhul, kui puudub internetiühendus. Tarkvara kvaliteet ja kättesaadavus sõltub suurel määral asjaomasest keelest. Lisafunktsioonid nagu ennetav otsing, eelnevalt otsitud terminite loetelud või sisseehitatud mälukaart on väga kasulikud.
Võimalus ühineda videokonverentsidega eriotstarbeliste rakenduste või lihtsalt veebilehitseja kaudu võimaldab üliõpilastel osaleda koolitusrühmades, kas siis koos kohaliku ülikooli kursusekaaslaste või isegi üleilmsel tasandil alaliste veebipõhiste koolitusalgatuste kaudu. Samuti on nüüd peaaegu piiramatult autentseid audio- ja videokoolitusmaterjale.
Tänu kvaliteetsetele sisseehitatud mikrofonidele ja -kaameratele saab tahvelarvutit kasutada ka audio- ja/või videoseadmetena koolituse eesmärgil. Üliõpilased saavad salvestada nii teiste kõnesid kui ka oma tõlkeid. Järeltõlkekoolitusel aitavad üliõpilase soorituse videosalvestused koolitajal anda konkreetset tagasisidet kõigi asjaomaste oskuste kohta.
Ülesanneteks ettevalmistumine
Ühendades veebilehitseja ja märkmete tegemise rakenduse funktsioonid (mõlemad on tavaliselt eelseadistatud), on tahvelarvutid suurepärased ülesanneteks ettevalmistumise vahendid. Teabe kogumine ja korraldamine ning ettevalmistava materjaliga töötamine on väga lihtne, isegi mugav, kuna tahvelarvutit saab kasutada kui paberkandjal märkmikku. Tahvelarvutite failihaldurid võimaldavad üliõpilastel alla laadida dokumente veebiallikatest (nt internetist või e-postkastist) või kopeerida need mälupulkadelt. Koolitajad peaksid varakult teavitama üliõpilasi sellest, kuidas dokumente konfidentsiaalselt käsitleda, eelkõige juhul, kui kasutatakse pilvsalvestusteenuseid.
Paberipõhiseid ettevalmistusdokumente saab tahvelarvutil lihtsasti digiteerida, kasutades sisseehitatud kaamerat ja paljude rakenduste puhul kättesaadavaid skaneerimisfunktsioone. Ühte või mitut lehekülge saab salvestada ja täiendada optilise märgituvastusega, nii et dokumentide tekst muutub kasutatavaks.
Kui dokumendid on täielikud ja korraldatud, saavad üliõpilased neisse märkmeid teha, kasutades selleks pliiatseid, markereid ja muid vahendeid asendavaid digitaalseid vahendeid. Seda saab teha ka sõrmega, kuid puutepliiats on palju täpsem ja ergonoomilisem. Märkmete tegemise protsess ei ole mitte ainult kasulik taustteabe saamiseks, see on veelgi väärtuslikum kõne käsikirja ettevalmistamisel sünkroontõlkeks.
Ettevalmistuse terminoloogia seisukohast võivad kasulikud olla mälukaardirakendused, eelkõige juhul, kui need põhinevad hajutatud kordamise kontseptsioonil. On olemas spetsiaalsed suulistele tõlkidele mõeldud terminoloogiavahendid ning neid saab kasutada tahvelarvutites veebilehitseja kaudu või mobiilirakendustena.
Järeltõlge
Tahvelarvutit saab loomulikult kasutada ka lihtsalt koosoleku viitedokumentide vaatamiseks, terminite otsimiseks sõnastikust või kiirete veebiotsingute tegemiseks.
Lisaks on tahvelarvutit võimalik muuta ka märkmikuks ning kasutada seda järeltõlkes kasutatavate märkmete tegemiseks. Selleks saab kasutada ka paljusid märkmete tegemise rakendusi – kõik sõltub isiklikest eelistustest. Olulisem on aga see, et tahvelarvuti toetab aktiivseid puutepliiatseid: need ühenduvad seadmega juhtmevabalt ja väldivad juhuslikke vigu või nupuvajutusi. Mõned järeltõlke peamised elemendid – nagu tõlgitava segmendi alguse tähistamine või olulist teavet sisaldava spikri kasutamine – võivad tahvelarvutil vajada mõningast kohandamist ja harjumist.
Tahvelarvutid võivad samuti olla abiks märkmete tegemise õpetamise puhul. Koolitajad saavad neid ühendada ekraani või projektoriga, nii et igaüks saab jälgida kõne taustal märkmete tegemist. Ka võivad üliõpilased salvestada oma ekraani märkmete tegemisel ja seda pärast taasesitada, et saada hiljem tagasisidet oma kursusekaaslastelt või koolitajatelt.
Sünkroontõlge, sealhulgas sünkroontõlke platvormid (SIDP, Simultaneous Interpreting Delivery Platforms)
Nagu ka järeltõlke puhul saab tahvelarvuteid kasutada koosoleku viitedokumentide vaatamiseks, terminite otsimiseks sõnastikust või kiirete veebiotsingute tegemiseks. Lisaks saavad õpilased neid dokumente kommenteerida, tuua esile olulisemad osad või jälgida muudatusi ettevalmistaval koosolekul.
Sünkroontõlke puhul on teabevahetus suuliste tõlkide vahel kabiinis väga oluline nii füüsilistel kui ka kaugkoosolekutel. See teabevahetus võib toimuda sõnumirakenduste, jagatud dokumentide või veebipõhiste tahvlite kaudu. Kaugkoosolekute puhul saab tahvelarvutit jällegi kasutada viitena, samal ajal kui põhiarvuti kasutab koosolekutarkvara.
Lõpetuseks
Tahvelarvutid ja tänapäevased seadmed üldiselt saavad suulistele tõlkidele olla väga kasulikud ning muuta nende töö lihtsamaks ja tõhusamaks. Koolituse ajal on siiski oluline vältida üliõpilaste ülekoormamist. Seadmete kasutamine võib suurendada kognitiivset koormust ja kui seda korralikult ei hallata, võib see kahjustada suuliste tõlkide tulemuslikkust. Seadmete kasutamist tuleks harjutada suuliste tõlke kursuse turvalises keskkonnas. Need oskused saavad vajalikuks siis, kui üliõpilased oma õpingud lõpetavad ja liiguvad edasi tööturule.
Rebooth
Bologna Ülikool tegi hiljuti oma veebiplatvormi kõigile kättesaadavaks. Rebooth on avatud lähtekoodiga platvorm konverentsitõlke kaugõppe jaoks.
ReBooth on intensiivse kavandamis-, arendamis- ja katseprotsessi tulemus, mis sai alguse platvormist InTrain – õppeplatvorm, mis oli mõeldud üks-ühele õppetööks. Vajadus üliõpilaste rühmadele mõeldud õppetööplatvormi järele viis ReBoothi loomiseni, mis on veebilehitsejal põhinev platvorm konverentsitõlke kaugõppeks.
Süsteem ühendab koolitaja ja õpilaste rühma (umbes 6–8 üliõpilast: täpne arv sõltub koolitaja riistvarast ja ühenduse kvaliteedist), et korraldada sünkroon- ja järeltõlkekoolitusi.
ReBooth on kättesaadav GitHubis.
Selles videos tutvustatakse peamisi funktsioone.