Samaaegne kuulamine ja tõlkimine
Mis on sünkroontõlge?
Sünkroontõlge on suulise tõlke vorm, mille puhul kõneleja peab kõne ja suuline tõlk sõnastab kõne samaaegselt ümber keelde, millest tema kuulajaskond aru saab. Sünkroontõlgid töötavad tõlkekabiinis (kuigi nad võivad kasutada ka bidule’i (kaasaskantavat tõlkeseadet ilma kabiinita) või sosintõlget („chuchotage“). Sosintõlke puhul istub või seisab tõlk osalejate läheduses ja tõlgib samal ajal neile sosistades.
Põhioskused
Nõutavad oskused on samad, mis järeltõlke puhul.
Kolm peamist toimingut on põhimõtteliselt samad:
- aktiivne kuulamine (arusaamine);
- analüüs (sõnumi struktureerimine);
- taasesitus (edasiandmine).
Järeltõlkest erineb sünkroontõlge selle poolest, et sünkroontõlke puhul peavad kõik need toimingud toimuma samal ajal.
Järeltõlke lehel kirjeldatud oskused on ka sünkroontõlke puhul vajalikud: eriline viis inimesi kuulata, teabe tähtsuse järjekorda seadmine ning esmase ja teisese teabe eristamine, lühiajalise mälu aktiveerimine, teabe edastamine jne. Lisaks peaks hea sünkroontõlk olema suuteline ette aimama seda, mida esineja võib öelda (eelkõige juhul, kui kõneleja räägitav keel on oma süntaktilise struktuuri poolest väga erinev sellest keelest, millesse kõne tõlgitakse). Oskus jääda pingesituatsioonis rahulikuks ning stressitaluvus on sünkroontõlke puhul veelgi vajalikum.
Digitaalne abi
Kuna kohtumised muutuvad üha spetsialiseeritumaks ja tehniliselt keerukamaks, võivad digioskused ja tehisintellekti vahendid muuta ettevalmistuse tõhusamaks. Tõlkekabiinis võivad tehisintellekti vahendid samuti aidata tõlkidel leida kohapeal täpse terminoloogia ja arvud. Neid vahendeid kasutav tõlk peab siiski omandama allpool kirjeldatud oskused.
Väljakutsed tõlkekabiinis
Selles tõlkerežiimis on ka tõlgi aktiivne (räägitav) keel suurema surve all, kuna ta peab kõnelema samal ajal, kui ta kuulab ja analüüsib. Seetõttu on sünkroontõlke puhul suurem vajadus suurepärase emakeele või aktiivse keele oskuse järele kui järeltõlke puhul.
Võimalus, et passiivne (kuulatav) keel „segab“ aktiivset keelt, on samuti suurem sünkroontõlke puhul, seega peavad suulised tõlgid oma esitusele veelgi suuremat tähelepanu pöörama. See võib tähendada algupärasest süntaksist eemaldumist, pikkade lausete lühendamist ja eksitussõnade (sõnad eri keeltes, mis on kirjapildi ja/või häälduse poolest sarnased, kuid millel on erinev tähendus) vältimist.
See kõik selgitab, miks koolitatavad suulised tõlgid õpivad esmalt järeltõlget, kuna selle puhul saavad nad esmalt selgeks suulise tõlke põhioskused. Sünkroontõlke puhul on vajalikud samad oskused, kuid teatavate täiendavate keeruliste nüanssidega.
Sünkroontõlge eeldab eri oskuste omandamist. Kuigi rohkem kui ühe keele rääkimine on väga oluline, on see vaid üks osa tööst. Konverentsitõlke kursusi pakuvad paljud ülikoolid.
Allikad
Sünkroontõlke jaoks on sellel platvormil esitatud mitmed allikad:
- kõnede arhiiv (harjutamiseks);
- Suulise tõlke peadirektoraadi koolitusmaterjalid
- ORCIT (konverentsitõlke õppematerjalid veebis)
Üksikasjalikuma teabe saamiseks võite tutvuda paljude sünkroontõlget käsitlevate raamatutega. Nende raamatute pealkirjad ja täiendavad kasulikud materjalid leiate meie raamatute ja e-raamatute ning artiklite ja ajakirjade lehekülgedelt.